Introdukshon di e sistema di belasting nobo na Boneiru, Saba i Sint Eustatius tabatin un influensha limitá riba oumento di preis. Esaki a sali for di e investigashon na petishon di Hulanda ku e ofisinanan di investigashon Ecorys i Curconsult poko tempu pasá a hasi, di forsa di kompra na e islanan.
Den e investigashon a analisá ki kousa ta na base di e oumentonan grandi di preis ku a okurí den e munisipionan ekstraordinario di Hulanda. A determiná ku e oumentonan di preis tabata dependé di diferente faktor.
Kousa di mas importante
Un kousa importante pa oumentunan di preis segun e investigashon ta e oumentonan di preis riba merkado mundial pa kuminda i materia prima, entre nan kombustibel. Ademas e pasamentu di florin antiano pa dòler merikano pa komersiante i restorant tabata un oportunidat pa oumenta nan preisnan na un suma será pa preis ku tabata ‘sikológikamente’ fasil pa usa.
Efekto di kambio di belasting
Introdukshon di un sistema di belasting nobo no tabatin un efekto grandi, pero e efekto ku e tabatin segun e investigadonan ta ‘mal uso di e belasting di gastu’ ku espesialmente komersiante chikí tabata hasi. “Esaki a kousa ku kliente tabata paga mas ku tabata nesesario.”
Tambe e echo ku e sistema fiskal nobo di islanan BES tabata kore huntu ku e sistema fiskal di Kòrsou i Sint Maarten segun e investigadónan a kontribuí na oumento di preis pasobra den sierto kaso tabata trata di ‘kobramentu di impuesto indirekto dòbel’.
Ademas tabatin persona ku no tabata paga belasting di sueldo òf entrada, entre nan hopi trahadó part-time, ku nèto a bai atras ku e sistema di belasting nobo. I pa loke ta empresario esaki ta konta espesialmente pa e entrada di komersiante chikí ku a bin kai bou di preshon.
Solushon
Pa laga preisnan baha algu Hulanda ke duna e empresarionan informashon èkstra tokande uso korekto di belasting di gastu.
Tambe Hulanda ta konsehá a base di investigashon ku Sint Maarten mester hasi un areglo pa habitantenan di Saba i Sint Eustatius i e kompanian di e dos islanan ei por kumpra artíkulo di konsumishon (durabel) na Sint Maarten sin paga belasting.
Na final minister Spies ke mira si no por regla asuntunan mas simpel i mas barata pa e islanan. Ta p’esei ta bini un investigashon pa hasi tareanan mas fasil i deregulashon, kaminda tambe lo wak si por ekonomisá.


















Post new comment